Trier ja Luksemburg mai 2019

Leidsin uue sõbranna. Väike ja soengus ja musi värvitud, täpselt nagu minu ema koopia. Sama vana ka - 86. Teisalt, avastasime kambaga palju vahvaid ja erilisi veetorne. Luksemburgi reisijuht Ingo pajatas, kuidas 1949 aastal pandi SEE veetorn kinni. Sest neid ju enam pole vaja. Nagu ka majakatorne, näiteks. Siis mainis, et 2018 aastal ehtiati kaks uut veetorni ja kolmas valmib õigepea. Miks - riigil on raha ja ehitavad linna sümboleid. Fotodelt vist pole raske mõista, missugused. See võrguga pidavat veel öösel erinevates värvides särama. Kuid kõige tähtsamaks pean ikkagi armsaid inimesi, kes lausa iga päev kallistavad. Selline särav energia. Kui veinimõisast viiakse 1960-ndate bussiga linna tagasi ja rahvas rõõmsalt laulab, siis mida hing veel oskab tahta?? Trier on avastamist väärt. Alates 1000-aastasestest objektidest kuni kaasajani. Samuti nagu Luksemburg. Külastasin palju aastaid tagasi. Uusi uhkeid hooneid kerkib kõvasti, ent ajalooline tuumik jääb endiselt lummavaks.