Spreewald september 2019
Selle aasta kolmas väljasõit saksa veetorniühinguga.
Reedel tegutsesime omapäi, alustasime Berliinist. Üritasime külastada riigipäevahoonet, kuid kogu nädalavahetus oli juba välja müüdud. Paluti tulla esmaspäeval.
Sõitsime siis autoga rahulikult mööda kõrvalteid Lübbeni linna oma hotelli. Kuna Spreewald kuulub ikkagi UNESCO looduspärandi nimekirja, siis laenutasime kajaki ja uitasime kaks tundi mööda kitsaid Spree jõe kõrvalkanaleid. Imepuhas vesi, ümberringi hoolitsetud aiad. Keegi irvhammas oli oma krundi servale paigaldanud "radari". Kõiki lüüse avati käsitsi, töötajad suhtlesid sõbralikult. Neist vanim tegutses oma ametipostil juba üle 30 aasta. Kallastel nägime ohtralt kohvikuid ja restorane. Nii külades kui metsade vahel leidus laiu trepistikke. Päikese käes istus kõikjal hulganisti inimesi .Kohe kajaki eest ujus läbi saarmas.
Sel hetkel me veel ei teadnud, et ühing planeeris ühist sõitu suurema ja stabiilsema paadiga. Tollest tuurist tegime kaasa ainult poole, sest ring kippus ennast kordama. Oma hotelli ees kobisime maha. Ja sõitsime hoopis lähedalasuvasse saunakeskusesse. Umbes 17 erinevat leiliruumi, basseinid, kosed, torud ja lamamistoolid - nii sees kui väljas. Kahjuks avatud ainult kella 23-ni.
Laupäevane tornituur käis linnabussiga - küll mitte kindlat liini pidi. Väga põhjalikult ettevalmistatud ringreis. Neist üks oosi otsas kõrguv torn oli ka müügis - 1 € eest. Investeeringute summa ja krundi suurus kokkuleppel linnaisadega. Küll neil seal Saksamaal ikka jätkub seda veetornikraami. Üldkasutuses olevaid linnadesse, industriaalseid tehastessse, raudteede äärde jne. jne. Üks taat rääkis üle aia oma elust veetornis. Sisse ei lubanud, kuna naine pidi haige olema. Kui jutu peale saime, siis pääsesime õuele. Pärast ikka üle ukse tuppa kiikama samuti. Saksalikult hubane.
Pühapäeval sõitsid osalejad ise oma autodega pikas kolonnis. Soovijad võisid ronidai ühe kaasaegse torni katusele. Pidime turnima väga kõrgele, et jõuda tippu oivalisi vaateid nautima. Järgmises tornis pääsesime pisikesi redeleid pidi ülevalt avatud paagi kohale sillale. Jalge all peegeldas rohelist päikest inimeste joogivesi. Tõeliselt erakordne.
Eraldi mainib väärimist kaubamärk Spreewaldi kurgid, mida ohtralt igal pool pakuti. Siinkohal soovitaksin üle vaadata filmiklassika berliini müüri langemisest: https://en.wikipedia.org/wiki/Good_Bye,_Lenin!