Leipzig september 2018

Neljas reis saksa veetorniühinguga. Ning taas väga tore, sõbralik ja hariv. Esimesel pildil näha, millise õhinaga fanaatikud järjekordse torni juures pildistavad. Silmad säramas ja suud kõrvuni.

Kõige pikema torni tippu ronimiseks pidime turnima mööda paagi südamikus olevat keerdtreppi. 1000 kantmeetrit suur paak ja kaks 500-kuubikulist veel allpool. Neist üks vundamendi sses. Lisaks veel reovete puhastamiseks väiksemad alkoholipaagid.

Ühe vana ja ilma paagita ehitise kujundas omanik ronimistorniks. Maailma kõrgeim sisesein - 30,5m. Aga ka väliskülge katsid nukid ja trossid.

Liivakarva ümar torn valmis esialgu 8-kandilisena 1908. aastal. Pärast paagi täitmist lõi "põhja alt ära" ja kogu konstruktsioon lendas veemassist uppi. Kahe aasta pärast ehiati uus, mis tänaseni säilinud.

Valgesse 1377. aastal ehitatud kindlusetorni pandi paak sisse 1800-ndate lõpupoole.

Redeleid mööda pääsesime sinise, tänaseni toimiva veepaagi roostevabast metallist kaane peale.

Täpset hinda ühingu esimees ei nimetanud, kuid kindlasti maksis päikese-diil taevataadiga palju - pilvi praktiliselt taevas polnudki ja temperatuur kiskus vahepeal 20° ligi. Ilusa suve ilus jätk.