Katkuaeg

Midagi ei toimu. Liikluses, ärielus, turismis, majutuses, spordis, kultuuris...

Riisiperes ikka asjad vähekene liiguvad. Vanarauda kuurist minema vedades leidsin seina äärest ühe koletu plekitüki. Kiskusin ta maast välja ja - hurraaa! Nõukaaegne jaamasilt, mida ei osanud kuidagi oodata. Enne seda tuli võsa lõikudes juurte vahelt välja elektri-isolaator, millelt pärast mulla mahanühkimist leidsin kirja Rosenthal. Puhta saksa keraamika ja ikka ning jälle vähemalt 116 aastat vana. Kui soovisin leidu seestpoolt puhastada, siis lahtikruvimise käigus ilmutas ennast kaunis hele naturaalne tihendusnöör. Nagu uus. Säärased pisikesed avastused annavad energiat ja muudavad tegutsemistahte kosmiliseks.

Kogu puidust ehtiusrämps põletatud või siis sihtotstarbeliselt laiali veetud.Kuuserea kuivanud isendid langetatud ja osa krundist heade inimeste poolt silutud. Nüüd jääb veel muru külvata, et saaks suvel golfi mängida.

Maa seest detektoriga kulda otsida pole vast mõtet.

Aga saksa rahvusvahelise veetorniühingu kevadine väljasõit jääb küll ära. Kümne päeva pärast peaksime startima Bremenisse, kuid lennud tühistati. Ka klubi juhatus ise otsustas korraldada koosoleku hoopis septembris, Münchenis. :(

Jääme terveks!