Jaani laupäev 2018

Laupäeva hommikul kell pool kaheksa startisin jalgrattaga Haapsalust Rohukülla, et pildistada Hiiumaal üht kodulehel kajastamata veetorni. Terviserajal urades imetlesin varahommikusi värve, lindude vidinat ja õite aroomi. 7 kilomeetrit kadus kui lennates. Kassast kihutasin muidugi mööda, sadamahooneni. Teadmatusest. Sain siiski õigest aknast pileti ja palusin ka tõkkepuu avada. Meeleolukas kassiir polnud kade, kuigi möödasõiduks ruumi jagus. Praamil võinuks üle lahe sõita veel kaks korda nii palju autosid. Seega ärge virisege järjekordade üle, vaid ajage ennast varem voodist välja.

Vastutuules jõudsin Suuremõisani. Leidsin roostetanud ja varisemisohtliku "granaadi" üles. Esialgu pidin ennast vanas kaalukojas paduka eest varjama. Edasi steppisin pürast elektrikarjuse avamist sõnnikuhunnikute vahel sobiva pildistamiskohani. Sain soovitud kaadrid kätte. Tegin veel paar klõpsu mõisast ning asusin tagasiteele. Süda aimas, et praam hakkab varsti lahkuma. Andsin allatuult pedaalidele valu. Viimase 200 meetri läbimiseks - tõkkepuust laevani - jäi pelgalt 13 minutit :) Kassiir ja järjekorraas seisev, Eva Talsit meenutav kahupea ergutasid mind viimasele ponnistusele. Jõudsingi praamile, väga napilt. Sai veel Haapsalus hulgutud ning koduaias lõkkealusel tuld tehtud. Scooteri kontsert kostis tasuta kätte.

Kohtasin palju rõõmsaid ja peotujulisi inimesi. Kõigil näod suviselt kõrvuni.