Herford

Saksa veetorniühingu kevadine kogunemine toimus sedakorda Herfordi ümbruses. Reinhard oli kokku pannud kapitaalse tuuri. Eriliseks plussiks kõigis tornides asjaoaste inimestega kohtumine. 4-tunnise sõidu Berliinist jagasime pooleks ja jäime üheks ööks Braunschweigi. Imeline hansalinn ürgsete elamute, kirikute, parkide ja kõrtsidega. Kes vähegi saab - peatuge seal.

Natuke kurb lugu käis ümber ühe pisikese raudtee ääres asuva veetorni. Väga entusiastlik mehike nokkis lahti vana paagi ja tahtis asemele panna klaaskupli. Ja kuis siis tuntud saksa bürokraatide "kolmas põlvkond" (nagu ta nimetas) kargas turja, ähvardas miljonilise trahviga jne jne. Ühe sõnaga tappis initsiatiivi, entusiasmi. Ja nüüd vedelebki poolitatud paak tillukese konserveeritud kivist jalami kõrval. Kahju.

Tore seiklus tekkis hotellist südalinna sõitmisega. Ootasime peatuses ja sakslastele ebaloogiliselt buss ei tulnud õigel ajal. Lõpuks tuli ja juht teatas, et tema sõidab teises suunas. Läksime siis jala paar kilomeetrit rongijaamani. Selgus, et buss tuleb enne kui rong. Oli sama juht ja vahtis meid nagu idioote. Mida muidugi ka olime. Õnneks buss sõitis linnasüdamele lähemale kui rong ja 22- kraadine ilm tegi tuju mõnusaks.

Umbes kuu meist ees - kastanid, tulbid, nartsissid, sirelid. Lisaks veel metstuvid. Kevade laks käes.

Vaimustava elamuse osaliseks saime hotelli (kus minusugusel kääbikul juuksed puudutasid laetalasid) kõrval kirikus. Uks oli lahti unustatud ja toimus kongimuusika proov. Kaks meest tagusid umbes 20 erineva läbimõõduga taldrikut - silitamisest kuni peksmiseni, erinevate nuiadega. Võimsate helide võluv maailm. Ainult meile. Vägev.